Lugu
Jaanituli, vahukommid ja pikad õhtud
Mõtle korraks tagasi mõnele õhtule, mis lihtsalt ei tahtnud lõppeda. Suure tõenäosusega põles seal kuskil tuli. Jaanipäev ilma lõketa ei ole päris jaanipäev - aga tuli ei kuulu ainult jaaniõhtusse. See on õhtu süda ka augusti vaiksel aiapeol ja septembri jahedamal õhtul, kui keegi toob teki välja ja nihutab tooli leegile lähemale.
Sõbrad istuvad ringis, vahukomm läheb varda otsa ja muutub kuldpruuniks, vorst hakkab sirisema, jutt voolab. Lapsed jälgivad sädemeid, mis kaovad pimedusse. Ja kuidagi märkamatult saab kell kaks öösel, ilma et keegi oleks tahtnud esimesena püsti tõusta.
Lehesära ei ole lihtsalt ese sinu aias. See on koht, mille ümber kallid inimesed kogunevad - ikka ja jälle. Leek tõuseb läbi lehemustri ja joonistab maapinnale lehemustri varjud, mis tule rütmis tantsivad.
Sa ei soeta lihtsalt lõkkeaset. Sa saad endale õhtud, mida tuletad meelde veel järgmisel suvelgi.